Ngo-539 BC uKoresi Omkhulu wanqoba iBhabhiloni futhi wakhulula abantu abangamaJuda ekuthunjweni kwabo. IBhayibheli libika ukuthi, ngaphambi kwalesi senzakalo, amaJuda ayehlakazeke ezifundeni ezihlukahlukene zomhlaba ngenxa yokuhlubuka kwawo kuNkulunkulu nokwakhiwa kwawo uMbhoshongo WaseBabele.
Le ndaba yeBhayibheli edumile iye yatshelwa futhi yashiwo phakathi namakhulu eminyaka, kodwa sekuyisikhathi eside izazi ziphikisana ngokuthi ngabe yayisekelwe esenzakalweni sangempela noma cha.
Ngenxa yalokho, abaningi baye bacabanga kanjalo I-Ziggurat Enkulu wakhiwa abaseBabiloni njengomfanekiso wombhoshongo wangaphambili ababekholelwa ukuthi wakhiwa iNkosi uNimrode (owaziwa nangokuthi uKuth) ukuze ufinyelele ezulwini. Lo mbono manje usuqinisekisiwe ngokutholakala kobufakazi obufakazela ubukhona bayo.
Abavubukuli bathole ubufakazi bokuqala obuphathekayo bokuba khona koMbhoshongo waseBabele - ithebhulethi yasendulo eyaqala ngekhulu lesi-6 BC. Ucwecwe ubonisa umbhoshongo ngokwawo kanye nombusi waseMesophothamiya, uNebukadinesari II.
Lolu qwembe lwesikhumbuzo lwatholakala cishe eminyakeni eyikhulu edlule, kodwa manje ososayensi asebeqalile ukuluhlola. Ukuthola kwaba ubufakazi obubalulekile bokuba khona kombhoshongo, okuthi, ngokomlando weBhayibheli, kubangele ukubonakala kwezilimi ezahlukene emhlabeni.
Ososayensi basikisela ukuthi ukwakhiwa kombhoshongo weBhayibheli kwaqalwa eduze kwaseNabopolassar phakathi nokubusa kweNkosi uHammural (cishe ngo-1792-1750 BC). Nokho, ukwakhiwa kwaqedwa ngemva kweminyaka engu-43 kuphela, ngesikhathi sikaNebukadinesari (604-562 BC).
Ngokusho kososayensi, okuqukethwe kwethebhulethi yasendulo kuhambisana kakhulu indaba yeBhayibheli. Ngokuphathelene nalokhu, kwaphakama umbuzo - uma umbhoshongo wawukhona ngempela, khona-ke iyiqiniso kangakanani indaba yolaka lukaNkulunkulu, eyaphuca abantu ulimi oluvamile. Mhlawumbe ngolunye usuku kuyotholakala impendulo yalo mbuzo.