Okutholwe ngemivubukulo okwaziwa ngokuthi I-Out of Place Artifacts noma i-OOPARTs, kokubili okuyimpikiswano futhi ethokozisayo, kungasisiza ukuba sibambe kangcono izinga lobuchwepheshe obuthuthukile emhlabeni wasendulo. Ngokungangabazeki, i “Indiza ye-Saqqara” or "Saqqara Bird" kuthathwa njengokunye kwalokhu okutholakele.
Ngesikhathi kumbiwa ithuna iPa-di-Imen eSaqqara, eGibhithe, ngonyaka ka-1891, kwatholakala into efana nenyoni eyenziwe ngokhuni lomthombe (isihlahla esingcwelisiwe esixhunywe kunkulunkulukazi uHathor nophawu lokungafi). Le artifact yaziwa ngokuthi Inyoni yaseSaqqara. Okungenani, yadalwa cishe ngo-200 BC futhi ingatholakala njengamanje eMnyuziyamu waseGibhithe eCairo. Inesisindo esingu-39.12 amagremu futhi inamaphiko angama-intshi angu-7.2.
Ngaphandle koqhwaku namehlo, okubonisa ukuthi umfanekiso uhloselwe ukuba uklebe - uphawu lukankulunkulu uHorus - esikuthola kudida ukuma kwesikwele somsila, ubuqotho obuyinqaba, kanye namahemuhemu engxenye eshonile engabamba. “okuthile.” Amaphiko avulekile kodwa awanawo ngisho nokuncane okuncane kwejika; ziboshwe ngasemaphethelweni, futhi zifakwe ngaphakathi kwe-groove. Nokuswelakala kwezinyawo. I-artifact futhi ayinalo uhlobo lwemifanekiso emele izimpaphe zenyoni ecatshangelwayo.
Kuye kwacatshangwa ukuthi "Inyoni" ingase inikeze ubufakazi bokuthi ukuqonda izisekelo zezindiza kwakukhona amakhulu eminyaka ngaphambi kokuba lokho ngokuvamile kuthathwe njengokutholwe okokuqala. Le hypothesis mhlawumbe iyincazelo ethakazelisa kakhulu kuzo zonke izincazelo ezingaba khona.
Kunobufakazi bokuthi abaseGibhithe lasendulo babenolwazi oluthile ngesu lokwakha useyili. Njengoba into ende engu-5.6 inch ifana kakhulu nendiza eyimodeli, kuholele ekutheni isazi sase-Egypt, u-Khalil Messiha, nabanye bacabange ukuthi abaseGibhithe lasendulo bakha indiza yokuqala.
Imodeli, ngokusho kukaMessiha, owaba ngowokuqala ukusho ukuthi yayingavezi inyoni, "imele ukuncipha kwendiza yokuqala esekhona e-Saqqara," wabhala ngo-1983.