Mütoloogia ja iidsete legendide vallas eksisteerib salapära ja müstikaga ümbritsetud jõgi, mida tuntakse Sambationi jõena.
Väidetavalt asub Sambationi jõgi sügaval Aasia südames, hõlmates maid, mida praegu tuntakse Iraani ja Türkmenistani nime all. Arvatakse, et sellel on märkimisväärne religioosne ja kultuuriline tähtsus, kusjuures mainimised pärinevad piibli aegadest.
Iidsete tekstide kohaselt on Sambationi jõel erakordsed omadused. See voolab kiiresti esmaspäevast reedeni, kuid hingamispäeval seiskub salapärasel kombel täielikult, muutes selle vete ületamise võimatuks. See mõistatuslik omadus on läbi ajaloo tekitanud lugematuid legende ja jutte.
Üks Sambationi jõega seotud silmapaistev müüt keerleb Iisraeli kümne kadunud hõimu ümber.
Legendi järgi 10 algsest 12 heebrea hõimust, kes Joosua juhtimisel võtsid pärast Moosese surma enda valdusse Kaanani ehk Tõotatud Maa. Neile pandi nimeks Asser, Dan, Efraim, Gad, Issaskar, Manasse, Naftali, Ruuben, Siimeon ja Sebulon – kõik Jaakobi pojad või pojapojad.
Aastal 930 eKr moodustasid 10 hõimu põhjas iseseisva Iisraeli Kuningriigi ning kaks teist hõimu, Juuda ja Benjamin, lõid lõunas Juuda kuningriigi. Pärast põhjakuningriigi vallutamist assüürlaste poolt aastal 721 eKr pagendas Assüüria kuningas Salmaneser V 10 hõimu.
Lugu räägib neist kümnest pagendatud hõimust, kes otsisid varjupaika Sambationi jõe kaldal, et pääseda sõdade ja tagakiusamise eest. Neid koos oma pühade esemetega kaitsesid jõe üleloomulikud jõud, muutes asukoha kõrvalistele isikutele kättesaamatuks.
Sajandite möödudes sai Sambationi jõgi salapära ja kadunud hõimude igatsuse sünonüümiks. Jõe lummav aura meelitas paljusid maadeavastajaid ja seiklejaid, kes püüdsid avada selle saladusi ja leida peidetud hõimud.
Korraldati lugematu arv ekspeditsioone, kuid need osutusid asjatuks, kuna Sambationi jõgi jäi läbimatuks. Mõned legendid räägivad, et jõe vesi on liiga madal, et laevad läbi saaksid, samas kui teised väidavad, et see on usuproov neile, kes otsivad kadunud hõime.
17. sajandil kasutas Menasseh ben Israel legendi kadunud hõimudest, paludes Oliver Cromwelli režiimi ajal edukalt juute Inglismaale lubada. Rahvaste hulka, kes eri aegadel väidetavalt olid kadunud hõimude järeltulijad, kuuluvad assüüria kristlased, mormoonid, afgaanid, Etioopia beeta-iisrael, Ameerika indiaanlased ja jaapanlased.
Iisraeli riiki alates selle asutamisest 1948. aastal oli arvukate immigrantide seas mõned, kes väitsid samuti, et nad on kümne kadunud hõimu jäänused. Juuda ja Benjamini hõimude järeltulijad on säilinud juutidena, sest neil lubati pärast Babüloonia pagendust 586. aastal eKr kodumaale naasta.
Viimastel aastatel on teadlased ja maadeuurijad püüdnud välja selgitada Sambationi jõe täpset asukohta, pakutud kohti alates tavalistest kahtlusalustest nagu Mesopotaamia kuni Hiinani. Teised katsed on paigutanud Sambationi jõe Armeeniasse, kus iidne kuningriik asus Anatoolia idaosas ja Lõuna-Kaukaasia piirkonnas, Kesk-Aasias (täpsemalt Kasahstanis või Türkmenistanis) ning Transoxiana, ajaloolises piirkonnas, mis hõlmab osa tänapäeva Usbekistanist. Tadžikistan ja Türkmenistan.
Tänapäeval on Sambationi jõgi ümbritsetud legendidega, tekitades imestust ja intriige nendes, kes selle lugusid kuulevad. Aasia lopsakate maastike vahel lookledes kutsub see seiklejaid ja õpetlasi kogu maailmast avama selle saladusi ja paljastama Iisraeli kadunud hõimude saatust.
