On uskumatu mõelda, et 54 miljonit aastat merevaigus lõksus olnud väikesest gekost on nüüdseks saanud teaduslik ilmutus. Geko kivistumine puutumatus seisundis annab meile võimaluse mõista miljonite aastate taguste gekode käitumist, anatoomiat ja morfoloogiat.
Avastuse tegid 2004. aastal teadlased Aaron M. Bauer Villanova ülikooli bioloogiaosakonnast, Wolfgang Bohme Alexander Koenigi muuseumist ja Wolfgang Weitschat Hamburgi ülikoolist.
See rabav ilmutus annab tunnistust meie planeedi ajaloo uskumatust sügavusest ja keerukusest, rõhutades jätkuva paleontoloogilise uurimise ja uurimise tähtsust. Kui avastame rohkem oma planeedi minevikku, saame väärtuslikku teavet elu evolutsiooni ja arengu kohta Maal, mis võimaldab meil paremini mõista oma kohta meid ümbritsevas maailmas.
Pärast ulatuslikku teaduslikku analüüsi, uurimistööd selgus, et fossiil kuulus vara-eotseeni ajastusse. Neile, kes seda geoloogilist ajaraamistikku ei tunne, on eotseeni ajastu või periood, mis kestis 56–33.9 miljonit aastat tagasi, tunnustatud kui paleogeeni perioodi suuruselt teine alajaotus kaasaegse cenosoikumi ajastu jooksul.
Teadlaste sõnul jäi see geko Läänemere merevaigu lõksu ja avastati Loode-Venemaalt. Nad väidavad, et see fossiil on "vanim gekkoniidne sisalik, mida esindavad rohkem kui fragmentaarsed skeletijäänused. Eksemplari numbrid on enamasti terved ja näitavad ainulaadset tegelaste kombinatsiooni, mida üheski elus vormis pole näha.
Avastus paljastas ka, et skansorid (pisikesed gekojalad) on sarnased praeguse ajastu gekode omadega ja nad tõestasid, et gekodes esines keerukas liimisüsteem peaaegu 20–30 miljonit aastat varem, kui seni arvati.
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et gekod on sellel planeedil olnud peaaegu nii kaua ja on siiani üle elanud kõik, mida loodus on neile ette heitnud. Kui uskumatu ja kummaline see on samal ajal?
Olles lugenud merevaigu lõksu jäänud 54 miljoni aasta vanusest gekost, lugege eelajaloolised kaheksajalad, mis olid enne dinosauruseid.
