Anasazi tsivilisatsioon, mida mõnikord nimetatakse ka esivanemateks pueblolasteks, on üks põnevamaid ja salapärasemaid iidseid tsivilisatsioone Põhja-Ameerikas. Need inimesed elasid Ameerika Ühendriikide edelaosas ligikaudu 1. sajandist pKr kuni 13. sajandini pKr ja jätsid endast maha rikkaliku pärandi esemeid, arhitektuuri ja kunstiteoseid. Vaatamata aastakümnete pikkusele uurimistööle ja uurimisele jääb palju nende ühiskonnast siiski saladuseks. Anasazide kohta on palju õppida, alates nende kaljuelamute ehitamisest kuni keerukate keraamikakujunduste ja usuliste tõekspidamisteni. Selles artiklis süveneme selle iidse tsivilisatsiooni saladustesse ja avastame, mida me teame nende eluviisist, ning uurime paljusid saladusi, mis neid veel ümbritsevad.
Päritolu: kes olid anasazid?
Anasazid on salapärane iidne tsivilisatsioon, mis kunagi asustas Ameerika edelaosa. Nad elasid piirkonnas, mida praegu tuntakse USA nelja nurga piirkonnana, mis hõlmab osa Arizonast, New Mexicost, Coloradost ja Utahist. Mõned usuvad Anasazi ajalugu sai alguse aastatel 6500–1500 eKr nn arhailisel perioodil. See tähistab anasazi-eelset kultuuri, kus Four Cornersi piirkonda saabuvad väikesed kõrberändurid. Arvatakse, et nad on selles piirkonnas elanud üle tuhande aasta, umbes 100. aastast kuni 1300. aastani pKr.
Sõna "Anasazi" on navaho sõna, mis tähendab "iidseid" või "iidseid vaenlasi" ja see ei olnud nimi, milleks see rahvas end nimetas. Anasazid olid tuntud oma ainulaadse ja arenenud kultuuri poolest, mis hõlmas muljetavaldavaid arhitektuuri, keraamika ja põllumajanduse saavutusi. Nad ehitasid keerukaid kaljuelamuid ja pueblos mis on nende oskuste ja leidlikkuse tunnistuseks tänapäevalgi.
Anasazi kalju elamud: kuidas need ehitati?
Anasazi kalju elamud on ühed kõige põnevamad ajaloolised ehitised maailmas. Need iidsed eluruumid ehitasid Anasazi inimesed enam kui tuhat aastat tagasi ja need on püsti tänaseni. Anasazi kalju elamud ehitati Põhja-Ameerika edelaosasse, peamiselt praegusesse nelja nurga piirkonda. Anasazi inimesed ehitasid need eluruumid liivakivist ja muudest looduslikest materjalidest, mis olid piirkonnas kergesti kättesaadavad.
Kaljuelamud ehitati järskude kaljude külgedesse, pakkudes kaitset ilmastiku ja röövloomade eest. Anasazi inimesed kasutasid nende eluruumide ehitamiseks looduslike moodustiste ja tehismaterjalide kombinatsiooni. Nad raiusid kaljusse ruume, kasutasid muda ja põhku seinte tugevdamiseks ja krohvimiseks ning ehitasid puittalasid ja muid looduslikke materjale kasutades katuseid. Nende kaljuelamute ehitamine oli oma aja inseneri- ja uuendusmeelsus ning see paelub ajaloolasi ja arheolooge tänapäevani. Anasazi kalju elamud ei ole tähelepanuväärsed mitte ainult oma ehituse, vaid ka ajaloolise tähtsuse poolest.
Need eluruumid pakkusid neis elanud anasazi inimestele peavarju, kaitset ja kogukonnatunnet. Need olid ka Anasazi rahva jaoks olulised kultuuri- ja religioossed paigad ning paljud neist sisaldavad keerulisi nikerdusi ja muid sümboleid, mis annavad ülevaate iidse tsivilisatsiooni uskumustest ja tavadest. Täna, külastajad saavad uudistada paljud neist kaljudest eluruumidest ja saavad sügavama arusaama anasazi inimestest ja nende eluviisist. Need struktuurid inspireerivad ja intrigeerivad jätkuvalt inimesi üle kogu maailma ning on tõendiks Anasazi tsivilisatsiooni leidlikkusele ja leidlikkusele.
Anasazi ainulaadne looming
Anasazi rahvas ilmus hõimuna vähemalt umbes aastal 1500 eKr. Nende teadmised ja oskused astronoomia vallas olid muljetavaldavad, kuna nad ehitasid tähtede vaatlemiseks ja mõistmiseks observatooriumi. Samuti töötasid nad välja spetsiaalse kalendri oma igapäevaste ja religioossete tegevuste jaoks, võttes arvesse vaadeldud taevasündmusi. Lisaks ehitasid nad keeruka teedesüsteemi, mis näitab nende kõrgetasemelisi ehitus- ja navigeerimisoskusi. Seevastu nende eluruumides oli põrandas tsentraliseeritud auk, mida nad pidasid sissepääsuks allilmast või kolmandast maailmast neljandasse maailma ehk praegusele Maale. Need tähelepanuväärsed omadused näitavad Anasazi hõimu ainulaadset kultuuri ja intelligentsust.
Anasazi kunst ja keraamika
Teine Anasazi kultuuri kõige põnevam aspekt oli nende kunst ja keraamika. Anasazid olid osavad kunstnikud ja nende keraamika on üks ilusamaid ja keerukamaid, mis eales loodud. Anasazi keraamika valmistati käsitsi ja iga tükk oli ainulaadne. Nad kasutasid oma keraamika loomisel mitmesuguseid tehnikaid, sealhulgas kerimist, pigistamist ja kraapimist. Samuti kasutasid nad oma keraamika värvide loomiseks looduslikke materjale. Näiteks kasutasid nad punast savi, mis oli segatud jahvatatud hematiidiga, et luua sügavpunane värv.
Anasazi keraamika oli midagi enamat kui lihtsalt funktsionaalne objekt; see oli ka anasazide viis end kunstiliselt väljendada. Nad kasutasid oma keraamikas sageli sümboleid, millel oli religioosne või vaimne tähendus. Näiteks kasutasid nad kujutisi loomadest, nagu öökullid ja kotkad, kellel arvati olevat erilised jõud. Nad kasutasid ka geomeetrilisi kujundeid, nagu spiraale ja kolmnurki, mis kujutasid elu ja looduse tsükleid. Anasazi kunst ja keraamika paljastavad palju nende kultuuri ja eluviisi kohta. Nad olid rahvas, kes hindas ilu ja loovust ning kasutas oma kunsti oma tõekspidamiste ja vaimsete praktikate väljendamiseks. Tänapäeval on Anasazi keraamika kollektsionääride seas kõrgelt hinnatud ja seda peetakse üheks olulisemaks panuseks indiaanlaste kunsti.
Anasazi usulised tõekspidamised
Kuigi Anasazi inimesed olid tuntud oma uskumatu arhitektuuri ja muljetavaldava kunsti poolest, on nad ehk ka kõige kuulsamad oma usuliste veendumuste poolest. Anasazid uskusid keerukasse jumalate ja jumalannade süsteemi, mis vastutasid neid ümbritseva maailma eest. Nad uskusid, et kõigel maailmas on vaim, ja nad tegid kõvasti tööd, et hoida neid vaime õnnelikena. Nad uskusid, et kui nad vaimu õnnelikuks ei hoia, juhtuvad nendega halvad asjad. See tõi kaasa paljude rituaalide ja tseremooniate loomise, mis olid mõeldud jumalate ja jumalannade rahustamiseks.
Anasazi üks tähelepanuväärsemaid religioosseid paiku on Chaco kanjon. See sait sisaldab mitmeid hooneid, mis on ehitatud keerulise geomeetrilise mustriga. Arvatakse, et neid hooneid kasutati usulistel eesmärkidel ja need olid osa suuremast usuliste veendumuste süsteemist. Anasazid olid põnev tsivilisatsioon, millel oli keeruline ja sügavalt juurdunud religioossete veendumuste kogum. Nende religioosseid tavasid uurides saame hakata rohkem mõistma seda iidset tsivilisatsiooni ja nende saladusi.
Anasazi salapärane kadumine
Anasazi tsivilisatsioon on põnev ja salapärane kultuur, mis on ajaloolasi segadusse ajanud sajandeid. Nad arendasid välja oma uskumatu arhitektuuri, keerukad teesüsteemid, muljetavaldavad kunstid ja kultuurid ning ainulaadse eluviisi, kuid umbes aastal 1300 pKr kadus Anasazi tsivilisatsioon järsult ajaloost, jättes maha vaid nende varemed ja esemed. Anasazi kadumine on Põhja-Ameerika arheoloogia üks suurimaid mõistatusi. Hoolimata paljudest põnevatest teooriatest, sealhulgas maavälisest osalusest, mis on esitatud, ei tea keegi kindlalt, miks Anasazi kadus.
Mõned teadlased usuvad, et nad olid sunnitud lahkuma keskkonnategurite, näiteks põua või nälja tõttu. Teised usuvad, et nad rändasid teistesse piirkondadesse, võib-olla nii kaugele kui Lõuna-Ameerikas. Siiski usuvad teised, et sõda või haigus hävitas nad. Üks huvitavamaid teooriaid on see, et Anasazid olid oma edu ohvrid. Mõned teadlased usuvad, et Anasazi arenenud niisutussüsteemid panid nad maad ülekasutama ja oma ressursse ammendama ning seejärel kliimamuutused viinud lõpuks nende allakäiguni.
Teised usuvad, et anasazid võisid olla nende endi usuliste või poliitiliste veendumuste ohvrid. Vaatamata paljudele teooriatele jääb Anasazi kadumine saladuseks. Mida me teame, on see, et Anasazi jätsid endast maha rikkaliku kultuuripärandi, mis meid tänapäeval jätkuvalt intrigeerib ja inspireerib. Nende kunsti, arhitektuuri ja keraamika kaudu saame heita pilgu maailmale, mis on ammu läinud, kuid mitte unustatud.
Kas tänapäevased pueblolased on Anasazi järeltulijad?
Puebloanid ehk pueblo rahvad on Ameerika Ühendriikide edelaosas elavad põlisameeriklased, kes jagavad ühiseid põllumajandus-, materiaalseid ja religioosseid tavasid. Praegu asustatud Pueblode hulgas on ühed tuntumad Taos, San Ildefonso, Acoma, Zuni ja Hopi. Pueblo inimesed räägivad nelja erineva keeleperekonna keeli ja iga Pueblo on kultuuriliselt jagatud sugulussüsteemide ja põllumajandustavade järgi, kuigi kõik kasvatavad maisi sorte.
Esivanemate Puebloani kultuur on geograafilise asukoha alusel jagatud kolmeks peamiseks piirkonnaks või haruks:
- Chaco kanjon (New Mexico loodeosa)
- Kayenta (Arizona kirdeosa)
- Põhja-San Juan (Mesa Verde ja Hovenweepi rahvusmonument – Colorado edelaosa ja Utah kaguosa)
Kaasaegsed Pueblo suulised traditsioonid väidavad, et esivanemad pueblolased pärinevad sipapust, kus nad tekkisid allilmast. Tundmatute aegade jooksul juhtisid neid pealikud ja vaimud, kui nad viisid lõpule ulatuslikke rännet kogu Põhja-Ameerika mandril. Nad asusid esmalt elama esivanemate Puebloa aladele paarsada aastat, enne kui kolisid oma praegustesse asukohtadesse.
Seetõttu on väga selge, et pueblo rahvad on elanud Ameerika edelaosas aastatuhandeid ja põlvnevad esivanemate pueblo rahvastest. Teisest küljest kasutatakse terminit Anasazi mõnikord ka esivanemate Pueblo inimeste tähistamiseks, kuid nüüd on seda suuresti välditud. Kuna Anasazi on navaho sõna, mis tähendab iidseid või iidseid vaenlasi, lükkasid pueblo rahvad selle tagasi.
Järeldus
Kokkuvõtteks võib öelda, et Anasazid olid ainulaadne, arenenud ja mõistatuslik tsivilisatsioon, mis jättis endast maha palju intrigeerivaid ja muljetavaldavaid arhitektuuri, astronoomia ja vaimsuse saavutusi. Vaatamata nende saavutustele on Anasazi inimeste kohta väga vähe teada. Nende kultuur ja eluviis jäävad saladuseks ning ajaloolased ja arheoloogid püüavad pidevalt vihjeid kokku panna, et selle iidse tsivilisatsiooni kohta rohkem teada saada. Mida me teame, on see, et nad olid osavad põllumehed, jahimehed ja korilased ning elasid maaga kooskõlas, kasutades selle ressursse säästvalt.
Nende piirkonnast äkilise lahkumise mõistatus jääb siiski lahendamata, kuid nende pärandit võib tänapäevalgi näha selliste põlishõimude nagu hopi kultuurides. Kuid sellest ei piisa tõestamaks, et Anasazid pakkisid just oma kotid ja lahkusid teise kohta. Nende inseneri- ja ehitusoskused ning arusaamine kosmosest olid nende õitsengu ajastust silmas pidades midagi märkimisväärset. Anasazi lugu annab tunnistust inimkonna leidlikkusest ja loovusest ning tuletab meelde meie ühist ajalugu iidsete rahvastega, kes tulid enne meid.
