Bodomi järve mõrvad: Soome kõige tuntumad lahendamata kolmekordsed mõrvad

Algusest peale on inimesed kuriteo tunnistajad ja pole ime, et see needus jääb meile alatiseks. Võib-olla sellepärast sündisid inimkonnas „jumala” ja „patu” sarnased mõisted.

Peaaegu iga kuritegu toimub saladuses, kuid enamik kurjategijaid puutub kokku liiga vara. Siiski on mõned kuriteod, mida ei lahendata kunagi ja Bodomi järve mõrvade juhtum on just üks selline täiuslik näide.

Bodomi järve mõrvade lahendamata mõistatus:

Bodomi järve mõrvad: Soome kõige tuntumad lahendamata kolmekordsed mõrvad 1
Bodomi järv

Bodomi järve mõrvade näol oli tegemist mitme tapmisega, mis toimusid Soomes 1960. aastal. Bodomi järv on järv Espoo linna lähedal, umbes 22 kilomeetrit riigi pealinnast Helsingist läänes. 5. juuni 1960 varajastel tundidel telkisid Bodomi järve kaldal neli teismelist.

Ajavahemikus 4 kuni 6 mõrvas tundmatu isik või inimesed neist kolm noa ja nüri instrumendiga, haavates neljandat.

5. juunil 1960 mõrvati Soomes Bodomi järve ääres kolm teismelist. Selle päeva varahommikul olid neli teismelist telkinud järve kaldal, kui millalgi kella 4–00 ründas tundmatut kahtlustatavat või kahtlustatavate arvu neid kõiki.

Neli teismelist rünnati nii noa kui ka nüri esemega ja kui kolm neljast hukkusid selles mitmekordses tapmises, jäi üks teismelistest ellu. Rünnakute ainus ellujäänu oli Nils Wilhelm Gustafsson.

Gustafsson jätkas oma elu kuni 2004. aastani, mil temast sai mõrvade uurimine. Gustafssoni süüdistati mõrvades, kuid 2005. aasta oktoobris ei tunnistanud ringkonnakohus teda süüdi. Kolm kolmest ohvrist kaks olid surma ajal vaid 15-aastased ja kolmas 18-aastane, nagu ka Nils Wilhelm Gustafsson.

Kolm mõrvaohvrit pussitati ja määrati. Gustafsson sai peapõrutuse, lõualuu ja näo luumurrud ning palju verevalumeid.

Bodomi järve mõrvade ohvrid:

Bodomi järve mõrvad: Soome kõige tuntumad lahendamata kolmekordsed mõrvad 2

  • Maili Irmeli Björklund, 15. pussitatud ja labastatud.
  • Anja Tuulikki Mäki, 15. Torkis ja lõi.
  • Seppo Antero Boisman, 18. Torkis ja lõi.
  • Nils Wilhelm Gustafsson, 18. Ta jäi ellu, püsiva peapõrutuse, lõualuu ja näoluude murdude ning näo muljutistega.

Kuriteo stseenid:

Kummalised pöörded juhtumi puhul:

Pärast Bodomi järve mõrvu oli arvukalt kahtlusaluseid, sealhulgas kohalikust tööosakonnast põgenenud Pauli Luoma. Luoma sai pärast alibi kinnitamist mõrvajuhtumis hiljem puhta jutu.

Teine kuriteos kahtlustatav oli Pentti Soininen, kes mõistis juba süüdi paljudes vägivallakuritegudes ja varavastastes kuritegudes. Väidetavalt tunnistas ta vanglas olles mõrvu. Soinineni süü suhtes oli palju skeptitsismi, kuid tõde ei saanud kunagi teada, sest ta poos end vangide transpordijaamas 1969. aastal.

Bodomi järve mõrvad: Soome kõige tuntumad lahendamata kolmekordsed mõrvad 9
Bodomi järve mõrvaohvrite matuste rahvahulgast arvatava mõrvari ja tundmatu mehe (paremal) üks visandeid (vasakul).

Valdemar Gyllstrom oli ka peamine kahtlusalune Bodomi järve mõrvades. Gyllstrom oli Ottawa kioskitöötaja ja oli tuntud oma agressiivse käitumise poolest ning tunnistas 1969. aastal Bodomi järves uppumise tagajärjel ilmselt enne surma toimunud mõrvu.

Siiski ei leitud tõendeid, mis viitaksid Gyllstromi osalemisele mõrvades, ehkki tema naine tunnistas oma alibile kuriteo valetamist, kuna tema abikaasa ähvardas teda tappa, kui ta ütles mõrvaööl tõtt tema puudumise kohta. .

Lõpuks ei mõistetud kordagi mõrvajuhtumi kahtlusaluseid kunagi süüdi ja asi on endiselt lahendamata.

Kas mõrvar oli KGB spioon?

Pärast seda, kui Gyllströmi naise tunnistus viis ta ametlikust kahtlusaluste nimekirjast välja, pöördus kahtlustuse teisele mehele, Hans Assmannile. Väidetav KGB spioon ja endine nats Hans Assmann ilmus politsei radarile 6. juuni 1960 hommikul, järgmisel päeval pärast juhtumit.

Järvepiiri mõrvad
Hans Assmann, peamine kahtlusalune

Assmann tuli Helsingi kirurgiasse haiglasse, mustad mustad küüned ja riided punaste plekkidega. Haigla töötajad ütlesid, et ta käitus väga närviliselt ja agressiivselt ning oli isegi teeselnud teadvusetust.

Peale lühikese ülekuulamise ei jälitanud politsei Assmanni enam, väites, et ka temal on kindel alibi. Seetõttu ei võtnud nad kunagi tema määrdunud riideid uuringutele, vaatamata arstide nõudmisele, et tegemist on verega.

Lisaks kahtlasele haiglavisiidile tõstis Assmann juhtumiga seoses veel mõned punased lipud. Pärast seda, kui ta nägi mõrvade kohta uudistesaadet, kus nad avaldasid noorte poiste kirjelduse mehest, keda nad kuriteopaigalt lahkumas nägid, lõikas Assmann oma pikad blondid juuksed ― iseloomulikuks tunnuseks, mida Nils Wilhelm Gustafsson hiljem hüpnoosi all olles mõrtsuka kohta kinnitas.

Paljud peavad tema vallandamise põhjuseks Assmanni potentsiaalseid poliitilisi sidemeid.

Külm juhtum läks oma vanasse kohta:

Assmann oli avalikkuse lemmik kahtlusalune kuni 2004. aastani, mil uurijad otsustasid juhtumi 44 aasta pärast uuesti algatada, väites, et kõrgtehnoloogia on avastanud jalatsipaarilt leitud uued veretõendid ja naise ootamatu ütlus, kes väidab end lähedal telkinud.

See uus DNA analüüs viis üllatava kahtlusaluse vahistamiseni: ainus ellujäänu Nils Wilhelm Gustafsson. Gustafsson elas sellele päevale tavapärast elu, kuid nüüd sai temast kõigi üllatuseks peamine kahtlusalune ja seejärel esitati talle süüdistus.

Bodomi järve mõrvad: Soome kõige tuntumad lahendamata kolmekordsed mõrvad 10
Nüüd oli peamine kahtlustatav Bodomi järve mõrvades ellu jäänud Nils Wilhelm Gustafsson.

2004. aasta märtsi lõpus, peaaegu 44 aastat pärast sündmust, arreteeris politsei Nils Gustafssoni kahtlustatuna oma kolme sõbra mõrvas.

2005. aasta alguses kuulutas Soome riiklik uurimisbüroo juhtumi lahendamiseks vereplekkide mõne uue analüüsi põhjal.

Ametliku avalduse kohaselt puhkes Gustafsson armukadedas vihas oma tunnete pärast oma uue tüdruksõbra Björklundi vastu. Pärast surmavat lööki pussitati teda mitu korda, samal ajal kui ülejäänud kaks teismelist tapeti vähem metsikult. Gustafssoni enda vigastused olid küll märkimisväärsed, kuid olid kergemad.

Kohtuprotsess:

Kohtuprotsess algas 4. augustil 2005. Prokuratuur nõudis Gustafssoni eluaegset vangistust. Ta väitis, et vanade tõendite uuesti uurimine kaasaegsete tehnikate abil, näiteks DNA profileerimine, tekitab Gustafssoni suhtes kahtlust.

Kaitse väitis, et mõrvad olid ühe või mitme autsaideri töö ja et Gustafsson oleks olnud vigastuste ulatust arvestades võimetu tapma kolme inimest. 7. oktoobril 2005 mõisteti Gustafsson kõikides süüdistustes õigeks.

Tema õigeksmõistmise korral maksis Soome riik talle 44,900 2005 eurot pika eelvangistuse põhjustatud vaimsete kannatuste eest. XNUMX. aasta oktoobris tunnistas ringkonnakohus Gustafssoni süüdi kõigis talle esitatud süüdistustes. Ja külmkarp läheb jälle oma vanasse kohta.L