Ubungqina bendawo yokuhlala eneminyaka eyi-14,000 ubudala efunyenwe kwintshona yeCanada

Abembi bezinto zakudala kunye nabafundi beHakai Institute kwiYunivesithi yaseVictoria eBritish Columbia, kunye neZizwe eziManyeneyo zasekhaya, bafumene amabhodlo edolophu eyandulela iiphiramidi zaseYiputa eGiza.

Ubungqina bendawo yokuhlala eneminyaka eyi-14,000 efunyenwe kwintshona yeCanada 1
Ukuhlaliswa okufunyenwe kwiSiqithi saseTriquet kuqinisekisa imbali yomlomo yeSizwe saseHeiltsuk yokufika kookhokho babo eMelika. © Keith Holmes/Hakai Institute.

Indawo ekwiSiqithi saseTriquet, malunga neekhilomitha ezingama-300 ukusuka eVictoria kwintshona yeBritish Columbia, yenze izinto zakudala eziye zabhalwa ngekhabhoni kwiminyaka eyi-14,000 eyadlulayo, phantse iminyaka engama-9,000 ubudala kunephiramidi, ngokutsho kuka-Alisha Gauvreau, umfundi kwiYunivesithi yaseVictoria. .

Le ndawo, ngoku ekucingelwa ukuba yeyokuqala kwezakha zafunyanwa kuMntla Merika, yayinezixhobo, amagwegwe entlanzi, imikhonto, kunye nomlilo wokupheka owawunamalahle avuthayo ekusenokwenzeka ukuba batshiswe ngaba bantu bamandulo. Amasuntswana amalahle ayebalulekile kuba ayelula kwi-carbon-date.

Yintoni eyabazisa kule ndawo ikhethekileyo? Abafundi baseyunivesithi babeve ibali lamandulo elithetha ngabantu baseHeiltsuk, ababengabemi bomthonyama baloo mmandla. Ibali liya kuthi bekukho isiqwenga somhlaba esingazange sikhe sibe ngumkhenkce, nakwi-Ice Age yangaphambili. Oku kwavusa umdla wabafundi, baza bazimisela ukuya kukhangela indawo.

Isithethi somthonyama weHeiltsuk First Nation, uWilliam Housty, uthi “iyamangalisa nje” into yokuba amabali adluliselwa kwizizukulwana ngezizukulwana akhokelela ekubeni kufunyanwe inzululwazi.

Ubungqina bendawo yokuhlala eneminyaka eyi-14,000 efunyenwe kwintshona yeCanada 2
Iperi yoonopopi bomthonyama baseIndiya be-Heiltsuk ababoniswe kwingqokelela ye-UBC Museum of Anthropology eVancouver, eKhanada. © Ummandla woluntu

“Oku kufunyaniswayo kubaluleke kakhulu kuba kuqinisekisa kwakhona imbali eninzi abantu bethu bebethetha ngayo amawaka eminyaka,” utshilo. Amabali achaza iSiqithi saseTriquet njengendawo ehlala ingcwele ngenxa yokuba inqanaba lolwandle kule ndawo lahlala lizinzile iminyaka eyi-15,000.

Esi sizwe siye sakwiingxabano ezininzi malunga namalungelo omhlaba kwaye iHousty ivakalelwa kukuba iya kuba kwindawo eyomeleleyo kwiimeko ezizayo kunye namabali omlomo kuphela kodwa kunye nobungqina besayensi kunye nejoloji ukuyixhasa.

Ukufumanisa kunokukhokelela abaphandi ukuba batshintshe iinkolelo zabo malunga neendlela zokufuduka kwabantu bokuqala eMntla Melika. Ngokuqhelekileyo kukholelwa ukuba xa abantu bewela ibhulorho yomhlaba yamandulo eyayidibanisa iAsia neAlaska, babefudukela emazantsi ngeenyawo.

Kodwa iziphumo ezitsha zibonisa ukuba abantu basebenzisa izikhephe ukunqumla ummandla oselunxwemeni, kwaye ukufuduka kumhlaba owomileyo kwafika kamva. NgokukaGauvreau, "Le nto iyenzayo kukutshintsha imbono yethu yendlela uMntla Merika owaba ngabantu bokuqala ngayo."

Ubungqina bendawo yokuhlala eneminyaka eyi-14,000 efunyenwe kwintshona yeCanada 3
Abembi bezinto zakudala bemba nzulu kumhlaba wesiqithi. © Hakai Institute

Ngaphambili, izibonakaliso ezindala kakhulu zabantu baseHeiltsuk eBritish Columbia zafunyanwa kwi-7190 BC, malunga ne-9,000 kwiminyaka eyadlulayo-iminyaka eyi-5,000 epheleleyo emva kokuba izinto zakudala zafunyanwa kwiSiqithi saseTriquet. Kwakukho malunga nama-50 abantu baseHeiltsuk kwiziqithi ezingqonge iBella Bella ngenkulungwane ye-18.

Babephila ngobutyebi baselwandle baza bavelisa urhwebo neziqithi eziselumelwaneni. Xa iNkampani ye-Hudson's Bay kunye neFort McLoughlin zasekwa ngabemi baseYurophu, abantu baseHeiltsuk bala ukunyanzelwa ukuba baphume baza baqhubeka berhweba nabo. Esi sizwe ngoku sibambe indawo ebangwa yiNkampani ye-Hudson's Bay xa kwafika abahlali bayo.